Õhu põhikomponentideks on hapnik (21%) ja lämmastik (78%). Õhuga täidetud autorehvides langeb külmade ilmade saabudes rõhk märkimisväärselt ning need näivad pooltühjad. Suvel on aga vastupidine probleem – palava ilmaga õhku täis rehvid punduvad liigsuure rõhu tõttu. Rehvidele on ideaalne 95% lämmastikusisaldus, kuna lämmastik lekib vastupidiselt õhule aeglasemalt ja seetõttu püsib õige rõhk rehvides kauem. Pealegi pole lämmastikuga täidetud rehvid nii ilmastikutundlikud kui suruõhusüsteemist õhuga täidetud rehvid, sest balloonis olev gaas on puhas ja kuiv.
Liiga madala või kõrge rehvirõhu tõttu muutub teekattega haakumise pind väiksemaks, auto hakkab rohkem rappuma ja muutub halvemini juhitavaks. Rehvitemperatuur tõuseb ning rehvid kuluvad rohkem. Uuringute põhjal võib lämmastikuga täidetud rehvide eluiga pikeneda kuni neljandiku võrra. Lisaks sellele on väiksem liiklusõnnetusse sattumise risk.
Õige rõhk tähendab ka väiksemat kütusekulu, mistõttu on Põhjamaades lämmastikuga rehvide täitmine muutunud populaarseks just kulude kokkuhoiu tõttu. Normist kolmandiku võrra väiksem rõhk sõiduki rehvides põhjustab 5% suurema kütusekulu.
Lämmastikuga täidetakse lennukite rehve, aga ka Tallinna trollide rehvides on see lahendus kasutusel ning autosportlased eelistavad samuti lämmastikku. Väga suurt efekti annavad need veokitel, kuid ka sõiduautoomanikel on soovitav küsida rehvifirmadelt ja automüüjatelt rehvide täitmist lämmastikuga.
Rehvide täitmisel lämmastikuga on abiks spetsiaalne seade, mis on nüüd jõudnud ka Eestisse. Seade on soovitav hankida transpordifirmadel, sõidukite müüjatel jt ettevõtetel, kel palju sõidukeid ja sõitmist.
