Biogaasi peamine koostisosa on metaan (97%), lisaks süsinikdioksiid ja õhk, mistõttu nimetatakse seda sageli ka biometaaniks. Biometaani toodetakse tööstuslikult peamiselt maagaasi puhastuse teel ning loodulikult tekib anaeroobsetes tingimustes bakterite lagunemise tulemusena.
Biokütuse põhilised allikad on reoveejaamade jääkained, majapidamiste reovesi ning põllumajandustegevusest tulenevad jäätmed (sigalad, kanalad jms.).
Puhastamata biogaasi on kütmiseks kasutatud juba kaua, kuid kuna sõidukütuseks vajalik gaas peab olema kuiv, puhas ja lõhnatu, toodetakse nö toor-biogaasist ja veeldatakse sõidukütus.
Tavalise gaas- või mõlemal kütusel sõitva sõiduauto paak mahutab ligikaudu 200−400 km jagu biometaani, olles üha sagedamini alternatiiviks bensiini- või diiselautodele.
Biometaan on õhust 45% kergem, tõustes ja lahustudes välisõhuga väga kiiresti. Võrreldes bensiiniga sisaldab biometaan enam energiat:
- 1 m³ biometaani = 9,8 kWh
- 1 l bensiini = 8,8 kWh
Kütuste süttimistemperatuurid on järgmised:
- Biometaan: 540 °C
- Bensiin: 228 °C
- Diisel: 260 °C
Biometaani omadused (sõidukikütusena kasutamise puhtusega):
- 97% metaani, ülejäänud süsinikdioksiid ja õhk
- Suhteline tihedus (õhk = 1) 0,555
- Süttivuspiirid õhu temparatuuril 20 °C: 5−15%
- Veeldatud biometaani temperatuur: −161 °C
