Süsihappegaasi lisamist kasvuhoonetesse kasutatakse kurgi, tomati, salati jt taimede saagikuse tõstmiseks. Tavapäraselt on õhus 340 ppm-i süsihappegaasi, mis pole maksimaalse saagikuse jaoks piisav. Taimed vajavad süsihappegaasi kontsentratsiooniga 600-1000 ppm. Täiendav süsihappegaas on eriti vajalik kunstvalgustuse puhul. Kui süsihappegaasisisaldus väheneb, siis taimede kasv aeglustub ja kunstvalgustusest pole kasu.
Lisades kasvuhooneõhku süsihappegaasi, suureneb tomatite, kurkide ja salati saagikus 25-30%. Lõikelilledele ja potitaimedele on süsihappegaasiga väetamine samuti kasulik. Süsihappegaas mitte ainult ei suurenda saaki, vaid kiirendab ka selle valmimist ning parandab taimede vastupanu haigustele ja kahjuritele.
Nelgid saavad tänu süsihappegaasile lõikeküpseks ligi kuu aega varem. Salat on koristamiseks valmis mitu nädalat varem ja tomatid vähemalt nädala jagu varem. Nii uuringud kui meie praktiline kogemus näitavad, et süsihappegaasiga väetamine on väga efektiivne.
Vedelgaasiga (propaaniga) köetavates kasvuhoonetes eraldub süsihappegaas põlemise kõrvalproduktina, kuid koos sellega parku ka palju muid kahjulikke ühendeid ja leiab see aset ebasobival ajal. Süsihappegaas on kõige vajalikum keskpäeval, mil lisasoojust antakse harva. Küttesüsteem peab olema võimeline soojust akumuleerima ja kasutama just ööpäeva külmadel tundidel. Pealegi jääb alati ka risk, et mittetäieliku põlemise tulemusena tekib lämmastikoksiid, mis on taimedele väga kahjulik.
Kui kasvuhoone küttesüsteem ei akumuleeri soojust, on parim lahendus lisada kasvuhooneõhku puhast süsihappegaasi. See aitab vältida ka niiskusprobleeme, mis tekivad vedelgaasi põletamisel. Üks kilogramm vedelgaasi tekitab 1,6 kilogrammi veeauru, mis kondenseerub veeks. Ja see vesi on pahatihiti niiskusprobleemide põhjustajaks.