Lasergaasid

Gaaslaser vajab lasergaasi selleks, et tekitada laserkiirgust. CO₂ laseri puhul sisaldab gaasisegu 60-85% heeliumi, 13-55% lämmastikku ja 1-9% süsinikdioksiidi. Täpne kogus varieerub sõltuvalt laseri tüübist ja tootjast. Teatud tüüpi laserid vajavad ka väiksel hulgal teiste gaaside lisamist, näiteks hapniku, vesiniku, ksenooni ja süsinikmonooksiidi. Mürgised gaasi koostisained nõuavad täiendavaid ohutusmeetmeid, mis puudutavad gaasivarustussüsteemi.

Eksimerlaserite puhul koosnevad gaasisegud sageli 0,05-0,3% halogeenidest (fluorist või vesinikkloriidist), 1-10% inertgaasidest (krüptoon, ksenoon või argoon) ja 90-% puhvergaasidest (heelium või neoon). Ohutuse põhjustel tuleb halogeenid alati heeliumi või neooniga lahjendada.

Lasergaasi puhtus
Kaasaegne CO₂ laser nõuab väga puhtaid lasergaase. Ebapuhtuste ilmnemine lasergaasides vähendab laseri võimsust, näiteks muutes väljalaset väiksemaks ning rikkudes elektrilaengut, suurendades samal ajal kulumist ja purunemist laseroptikal. Kõige kahjulikumad lisandid on selles kontekstis veeaur ja süsivesinikud.

Reeglina ei satu lisandid lasergaasidesse mitte gaasiballoonidest; palju sagedasem on nende puhul gaasidesse sattumine valesti ehitatud gaasivarustussüsteemide kaudu. Seetõttu on laseri töökindluse ja hea toimimise eeltingimus see, et spetsialistid valivad komponendid ja teevad paigalduse.

Lasergaaside varustussüsteem
Lasergaasid tarnitakse CO₂ laserite puhul eraldi gaasiballoonides ning segatakse laseris mikseri abil või tarnitakse valmis segatud gaasidena.