transparant gif
popup arrow pop connector1 pop connector2 pop connector3

Eesti AGA AS
Pärnu mnt 141
Tallinn 11314
Estonia

Tel +372 6504 500
Faks +372 6504 501
Meil: aga@aga.ee
Tavasuurusega tekst  Suur tekst  Eriti suur tekst

Hapniku kasutusalad

 

Hapniku kasutusalad - Terase tootmine

Terase tootmisel vähendatakse kõrgahjus saadud malmi süsinikusisaldust. See saavutatakse hapniku abil. Puhastamata raud (malm) sisaldab umbes 4% süsinikku. Tahkestatuna on selline raud habras. Süsinikusisaldus vähendatakse vahemikku 0,2%-2%, kasutades hapnikukonverterit. Gaasiline hapnik sisestatakse rõhu all sulatatud malmi, kus hapnik reageerib süsinikuga, moodustades süsinikmonooksiidi (vingugaasi) ning süsinikdioksiidi (süsihappegaasi), mis eralduvad sulatatud metallist.
 

Hapniku kasutusalad - Metallide lõikamine

Atsetüleen (etüün) võib puhtas hapnikus põlemisel anda temperatuuri kuni 3150°C, mis on piisavalt kuum, et sulatada terast.

Etüün on kergsüttiv gaas, mida teatakse ka atsetüleenina. Hapnik-atsetüleenipõletis põletatakse etüüni hapnikus, et tekitada äärmiselt kuum leek, mis suudab terast sulatada, võimaldades lõigata ka väga pakse terasetükke.

 

Hapniku kasutusalad - Meditsiin

Hingamisraskustega patsiendid võivad vajada õhu asemel hingamiseks hapnikku, kuna see võimaldab nende vereringel paremini hapnikuga küllastuda.

Enamik elusorganisme vajab hapnikku, et hingamise abil energiat vabastada. Umbes 21% õhust on hapnik, kuid hingamisraskustega inimesed ei pruugi olla võimelised õhust piisaval hulgal hapnikku omastama. Nad saavad eluks vajalikku lisahapnikku manustada näomaski kaudu.

Hapnikku kasutatakse ka erinevates hingamissegudes, näiteks sellistes, mida kasutavad piloodid, sukeldujad ja astronaudid. Kosmosejaamade atmosfäär koosneb 21% hapnikust ja 79% lämmastikust rõhul 100 kPa, mis on sarnane õhule Maal. Skafandrid sisaldavad puhast hapnikku vähendatud rõhul.
 

Hapniku kasutusalad - Reostatud jõgede puhastamine

Hapnikku on võimalik pumbata reostatud jõgedesse ja järvedesse, et kalad ja teised veeorganismid jääksid seal ellu.

Kui lämmastikväetised uhutakse pinnasest jõgedesse ja järvedesse, paneb see vetikad vohama. Vetikad varjutavad veetaimi, põhjustades nende surma. Kõdunemisbakterid toituvad surnud vetikatest ning surnud taimedest, tarvitades hingamisel ära vees lahustunud hapniku. Selle tulemusena surevad kalad ning teised vee-organismid. Vette pumbatud hapnik taastab vee hapnikusisalduse ja teeb võimalikuks loodusliku koosluse taastumise.