Hapnik: oksüdeeriv, põlemist soodustav gaas

Tutvu hapniku omadustega ning selle kasutusvõimalustega meditsiinis, tööstuses ja keskkonnas.

Vaata lisaks:

Hapniku kasutusalad

Gaasikool

Üles

Järgmine

Hapnik - Omadused

Puhas hapnik on lõhnatu ja värvitu gaas. Hapnik reageerib peaaegu kõikide lihtainetega (va väärisgaasid, mõned väärismetallid ja halogeenid), paljude anorgaaniliste ja orgaaniliste ainetega. Rauarooste e hüdreeritud raudoksiid moodustub, kuid raud oksüdeerub vee juuresolekul. Kui mõni aine reageerib õhus leiduva hapnikuga väga kiiresti, võib aset leida põlemisprotsess. Näiteks vesinik põleb hapnikus, moodustades vee ning metaan põleb hapnikus, moodustades vee ja süsihappegaasi.

Keemiline sümbol:	O
Aatomnumber:	8
Suhteline aatommass:	16
Elektronide paigutus:	1s¹ 2s²2p⁴
Molekulivalem:	O₂
Suhteline molekulmass:	32
Keemispunkt:	-183°C
Omadused:	Reaktiivne gaas, mis soodustab põlemist.
Peamised kasutusalad:	Terase tootmine, metallide lõikamine, meditsiiniliste hingamissegude tootmine, vee-elu taastamine reostatud jõgedes.
Avastajad:	Carl Wilhelm Scheele (1772), Joseph Priestley, Lavoisier (1774)

Üles

Järgmine

Hapnik - Kõikjal meie ümber

Hapnik on element, mida leidub maakoores kõige rohkem ning mis moodustab selle massist pea poole (46,6%). Vesi on vesiniku ja hapniku ühend. Vesi on ühend, mida leidub Maa pinnal kõige rohkem, kattes sellest pea kaks kolmandikku. Hapnikuga on seotud hingamine, kõdunemine, mädanemine, metallide korrosioon, põlemisprotsessid ja umbes 80% tehnoloogilistest protsessidest.

Ilma hapnikuta õhus sureksime lämbumissurma. Sissehingamisel on umbes üks viiendik meie kopsudesse tulvavast õhust hapnik. Ülejäänu koosneb pea täielikult lämmastikust ja argoonist.

Alloleval sektordiagrammil ja tabelis on peamised õhugaasid.
Gaasi õhus