transparant gif
AGA
 
transparant gif
Klienditeenindus
 
transparant gif
Kodutarbijale
 
transparant gif
Lahendused
 
transparant gif
Ohutus
 
transparant gif
Teenused
 
transparant gif
Tooted
 
transparant gif
Tööstusharud
 
transparant gif
Uudised
popup arrow pop connector1 pop connector2 pop connector3

Eesti AGA AS
Pärnu mnt 141
Tallinn 11314
Estonia

Tel +372 6504 500
Faks +372 6504 501
Meil: aga@aga.ee
Prindi
Tavasuurusega tekst  Suur tekst  Eriti suur tekst

Väärisgaasid: väga haruldased gaasid

Tööstus vajab väärisgaase iga päev. Uuri väärisgaaside omadusi ning tutvu nende kasutusaladega.

Vaata lisaks:

arrowVäärisgaaside kasutusalad
arrowGaasikool
goto topÜles goto next paragraphJärgmine
 

Väärisgaasid - Omadused

Väärisgaasid on keemiliselt väheaktiivsed gaasid. Heelium ja neoon on õhust kergemad, teised väärisgaasid aga õhust raskemad.
Helium
Neon
Argon
Krypton
Xenon
Sümbol
He
Ne
Ar
Kr
Xe
Aatomnumber
2
10
18
36
54
Aatommass
4
20
40
84
131
Keemispunkt (°C)
-268,95
-246,15
-186,15
-153,15
-108,15
Elektronvalem
1s2
1s22s22p6
1s22s22p6 3s23p6
[Ar] 3d104s24p6
[Kr] 4d105s25p6
Avastajad
Pierre Janssen (1868)
William Ramsey (1898)
goto topÜles goto next paragraphJärgmine
 

Väärisgaasid - Kasutusalad

Väärisgaaside praktilised rakendused on põhiliselt seotud nende madala keemilise aktiivsusega või spetsiifiliste füüsikaliste omadustega. Neid kasutatakse inertse atmosfääri loomiseks metallide sulatamisel, lõikamisel ja keevitamisel (He, Ar), luminestsentslampides (He, Ar) ning hõõglampides (Ar, Kr). Väärisgaasidega (Ne, Ar, Kr, Xe) täidetud gaaslahendustorusid kasutatakse reklaamis ja valgustusseadmetes. Veeldatud heeliumi kasutatakse madalatel temperatuuridel füüsikas, Ar või He sisalduse järgi määratakse kivimite vanust.
goto topÜles goto next paragraphJärgmine
 

Väärisgaasid - Allikad

Argoon on sisalduselt lämmastiku ja hapniku järel kolmas gaas atmosfääris, 9340 miljondikosa või 0,934% juures. Teisi väärisgaase leidub Maa atmosfääris oluliselt väiksemates kogustes. Heelium on kosmoses vesiniku järel teine element. Umbes 7,2% kõikidest aatomitest universumis on heeliumi aatomid ning nad moodustavad umbes 23% universumi massist. Heelium on ka rohkuselt teine element päikeses. Heelium avastati spektraalanalüüsi abil esmalt Päikesel (1868) ja alles seejärel Maal (1895).

Heelium moodustub maakoores radioaktiivse lagunemise tulemusena (alfaosakesed on heeliumituumad) ning see võib ladestuda maagaasiväljades. Mõned maagaasiallikad võivad sisaldada koguni 7% heeliumit. Suurimad heeliumiallikad on gaasiväljad USAs, Alžeerias, Venemaal, Poolas ja Lähis-Idas.

Teisi väärisgaase saadakse veeldatud õhust, kasutades fraktsioneerivat destillatsiooni.
ppm
goto topÜles