Süsihappegaas: mitmekülgne gaas

Tutvu süsihappegaasi omaduste ning kasutusaladega tööstuses ja meditsiinis.

Vaata lisaks:

Süsihappegaasi kasutusalad

Gaasikool

Üles

Järgmine

Süsihappegaas - Omadused

Süsihappegaas on värvitu nõrga hapuka lõhnaga gaas. Põlev magneesium jätkab süsihappegaasis põlemist, kuid süsihappegaas ei toeta enamike teiste ainete põlemist. Süsihappegaas lahustub vees, sellega osaliselt reageerides, moodustades happelise lahuse. Samal põhjusel on ka vihmavesi vähesel määral happeline. Tahke süsihappegaasi on kuivjää, mida tihtipeale kasutatakse udu tekitamiseks rokk-kontsertidel ning etendustel.

Valem:	CO₂
Suhteline molekulmass:	44
Keemispunkt:	-78,15°C
Omadused:	Mittepõlev, põlemist mittetoetav gaas. Tahke ning veeldatud süsihappegaas on väga külmad.
Peamised kasutusalad:	Toiduainete külmutamine, tulekustutid, kihisevad joogid, laparoskoopkirurgia ning meditsiinilised hingamissegud.
Avastaja:	Joseph Black (1752)

Üles

Järgmine

Süsihappegaas - Õhus

Süsihappegaas moodustab umbes 0,03% õhust (mahu järgi). See on nö kasvuhoonegaas, mis absorbeerib atmosfääris leiduvat soojust. Süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris on fossiilkütuste põletamise ning ulatusliku metsade raadamise tulemusena tõusmas. See aitab kaasa globaalsele soojenemisele. Süsihappegaasi tööstuslikke koguseid võib saada põlemisel tekkivate heitgaaside puhastamise kaudu, kääritamisega või ammoniaagi tootmisel kõrvalsaadusena.

Üles

Järgmine

Süsihappegaas - Veeldatud ja tahke süsihappegaas

Rõhu all kokkusurumisel süsihappegaas veeldub. Veeldatud süsihappegaas kiirel aurustumisel tekib valge tahke lumetaoline mass, nn kuivjää. Kuivjää sublimeerub (muundub tahkest olekust otse gaasilisse olekusse) temperatuuril -78°C. Tavatingimustel süsihappegaasil veeldatud olek puudub.

Üles

Järgmine